MA JÄÄN KAEVU / JUURDE IGAVESTI JOOMA on tantsulavastus Ene Mihkelsoni luulest. Võtsime fookusesse 11 Mihkelsoni luulekogu ning valitud tekstide põhjal ja nendest inspireeritult lõime nn mihkelsonliku liikumise- ja ruumikogemuse. Põhiküsimus oli, et kas luuleteksti/luulemaailma on võimalik kogeda ruumis, ilma sõnata?

Minu jaoks on lavastusi luues alati põhifookus publikukogemusel. Nii kehalisel kui ka vaimsel. Ka selle lavastuse juures soovisin, et publik kogeks meie arusaama Mihkelsoni loomingu keskmest oma kehaga. Koostöös Arthur Arula ja Joosep Susiga lõime lavaruumi, kus publik on eraldatud kahte gruppi – need, kes jäävad välja, ja need, kes on sees “kinni”. Mõlemad positsioonid on justkui pigem ebamugavad ja samaaegselt mihkelsonlikud.